Tekstiiliprügi kogus kasvab, kuid lahendused on kesised

Tekstiiliprügi kogus kasvab, kuid lahendused on kesised

06. juuli 2020

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu pressiteade, 16.06.2020

Tekstiilitoodete sektor on üks saastavamaid tööstusi maailmas, paigutudes kasvuhoonegaaside heite poolest viiendale kohale. Kahjuks räägitakse sel teemal veel üsna vähe. Samas kasvab uute riideesemete tootmine ja ostmine iga aastaga ja koos sellega ka tekstiilprügi kogus, mida tuleb koguda ja käidelda. Nii Eesti kui ka Euroopa tasemel tegeldakse uute strateegiate ja juhiste välja töötamisega, kuid vajaka jääb toimivatest ning jätkusuutlikest lahendustest ja avalikust diskussioonist.

MTÜ Uuskasutuskeskus tegevjuhi Diana Paakspuu sõnul on kõige muret tekitavam tekstiiliprügi kogus. „Meie keskustes tekib iga kuu ca 40 tonni tekstiiliprügi. See number on väga suur ja kasvab pidevalt koos tarbimise suurenemisega.”

Olukorra muudab keerulisemaks probleem tekstiilijäätmete käitlemisega, sest praegu puudub efektiivne lahendus. „Kogu Euroopa vaevleb tekstiiliprügi probleemiga, mistõttu on konkurents koostööpartnerite leidmiseks tihe. Minimaalse osa toodetest, nagu näiteks T-särgid, linad ja froteerätikud saame anda kohalikele koostööpartneritele. Näiteks loomade varjupaigad soovivad tavaliselt froteerätikuid, väiksemaid patju ja tekke. Tööstustele saame pakkuda puuvillaseid T-särke ja tooteid, millel on hea imavus. Paraku enamik tekkivast tekstiilprügist on aga tooted, mis koosnevad segakiust materjalidest. Lisaks on suur osa jopedest, pükstest ja pluusidest koos trukkide, lukkude või nööpidega, mis teeb nende hilisema käitlemise keerulisemaks. Üle jääva tekstiiliprügi puhul tuleb kindlasti ka mõelda, mis on keskkonnajalajälje hind, kui saata madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilprügi kaugetesse kolmandatesse riikidesse, kus ilmselt osa sellest lõpuks ikkagi maetakse maha või põletatakse“.

Hiljuti vastu võetud Euroopa Komisjoni uues ringmajanduse tegevuskavas on olemas ka tekstiilitooteid puudutavad nõuded, mille eesmärk on suurendada sektori konkurentsivõimet ja innovatsiooni. „Euroopa Komisjoni uue tegevuskava ja praegu töös oleva jäätmeseaduse eelnõu järgi peavad kohalikud omavalitsused hiljemalt 2025. aastaks korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Sisuliselt tähendab see, et enam ei tohi katkisi sokke või vanu särke olmeprügisse panna,” selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

„Siiani on veel selgusetu, kuidas seda korraldust laialdaselt täitma hakatakse ja mis saab tekstiilijääkidega pärast sortimist. Eelnõu kohaselt on tulevikus keelatud ladestada ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid, kuid praegu puuduvad Eesti ja kogu Baltikumis tekstiili alternatiivsed käitlusvõimalused,” lisas Margit Rüütelmann.

„Kõige jätkusuutlikum oleks leida erinevaid ärimudeleid, kus tekstiilijäädet saaks kasutada uute toodete tootmisel. Ja see ei pea tähendama ilmtingimata uute riideesemete valmistamist. Kindlasti pidurdab ümbertöötlemise mahtusid protsessi kulukus – tooted on vaja kokku koguda, sortida, puhastada, eemaldada trukid, lukud või erinevad kaunistused, eristada erinevad materjalid ja lõpuks need purustada. Keemiline ümbertöötlemine, mis võimaldab eraldada segamaterjalid üksteisest, on täna paraku alles piloteerimisjärgus ja kallis. Selleks et suurem osa tarbijatest sooviks ümbertöödeldud tooteid endale soetada, peaks toote hind aga olema konkurentsivõimeline. Kuna sellised innovatiivsed projektid ei ole täna veel kasumlikud, siis paraku ei võeta neid piisavalt kiiresti ja ulatuslikult kasutusele ning seega kiireid lahendusi ei tasu oodata,” tõdes Diana Paakspuu.

Teadlikult tarbides ja mõistlikult sortides saavad kaasa aidata kõik inimesed. Margit Rüütelmanni arvates on positiivne, et inimesed on hakanud rohkem sortima, kuid alati saaks paremini. „Sortimine ja käitlemine on juba toote elukaare viimased etapid. Tuleks mõelda, milliseid riideid ja kas üldse osta. Kõige säästlikum oleks osta kvaliteetseid esemeid, mis on valmistatud naturaalsetest materjalidest. Isegi kui toode on kallim, saab seda kauem kasutada, mistõttu tuleb hind kasutuskorra kohta lõpuks madalam. Silmas tuleks pidada ka ringdisaini ühte põhimõtet – mida vähem materjale on kasutatud, seda lihtsam on toodet ümber töödelda,” täiendas Margit Rüütelmann.

 

Tagasi uudiste nimekirja

Liitu uudiskirjaga

Jäta oma andmed ning oled esimesena kursis Uuskasutuskeskuse uudiste ja kampaaniapakkumistega.

Annan Uuskasutus MTÜ-le nõusoleku oma andmete töötlemiseks uudiskirja saatmise eesmärgil. Olen teadlik, et saan uudiskirja listist lahkuda iga hetk.*
Nõustun Uuskasutus MTÜ   privaatsuspoliitikaga*