Uuskasutuskeskuses vaadatakse esemed läbi seal, kuhu need jõuavad – käsitsi ja ükshaaval. Nii läbib üks kampsun hulga kätepaare, kaotamata seejuures liikumise kiirust. Nõnda leitakse igale tootele sobivaim viis ringluses püsimiseks.
Mõnikord võtab esemete teekond aga ootamatu pöörde. Näiteks siis, kui kampsunite, diivanite ja fliiside vahele satub ka eksinud kass.
Uuskasutuskeskuses on sorteerimine jaotatud asukohapõhiselt – seda tehakse nii kahes laos kui kauplustest üle Eesti. Laod on kauplustele toeks nii kauba sorteerimisel kui ka hoiustamisel ning võimaldavad tooteid ringluses pikemalt hoida. Nii saavad poed vajadusel kaupa juurde tellida, enamasti oma piirkonnale lähimast laost.
“Meie hinnangul pakub piirkonnapõhine sorteerimine kõige mõistlikumat lahendust,” ütleb UKi ringmajanduse ja koostöösuhete juht Kristi Suup. Valdavas osas kauplustest toimub sorteerimine kohapeal – poodides vaadatakse nendeni jõudnud kaup läbi ja suunatakse otse müüki või edasi koostööpartneritele. Kui sissetuleva kauba maht ületab kaupluse sorteerimise võimekuse, liigub see edasi lattu, kuhu jõuab ka kogumiskohtadest pärit kaup.
Süsteem toimib tihedas koostöös ladude ja logistika vahel, kus kauba liikumine mõeldakse läbi vastavalt vajadusele. „Me ei transpordi kaupa üksikute saadetistena, vaid mõtleme alati tervikmahule – koondame veod läbimõeldult. Kunagi me ei mõtle saata kaks eraldiseisvat kotti Tallinnast Võrru… kuna meil liiguvad mööblikaubikud, siis saame alati kaupu mix mach-ida,“ kirjeldab Suup.
Kampsuni teekond läbi mitme kätepaari
Kõik poodidesse jõudvad tooted kontrollitakse ja hinnatakse käsitsi. „Laua taga vaadatakse, et kas ese on puhas, terve, korralik – kas seda saab sihtotstarbeliselt kasutada,“ täpsustab Suup. Kui lattu jõuab näiteks määrdunud kampsun või jalanõud, pestakse need puhtaks juhul, kui neil on veel potentsiaali.
UKis liikuvate esemete teekond on pikem, kui esmapilgul arvata võiks. „Miinimum viis kätepaari, aga tegelikult võib neid olla oluliselt rohkem,“ selgitab Tallinna laojuhataja Lii Pihlak. Ese jõuab süsteemi hetkest, kui inimene paneb selle kodus kotti ja viib kogumispunkti või -majja. Sealt liigub see edasi lattu, kus seda vaatavad ja sorteerivad töötajad, ning lõpuks poodi – stangele, müüjani ja sealt edasi juba kliendini.
Toote teekonna pikkus sõltub sellest, millist kanalit pidi see süsteemi jõuab – kas otse poodi, kogumispunkti või lao kaudu. „Igal esemel on tegelikult täiesti erinev teekond,“ märgib Pihlak.
Mõnikord võib esemete teekond võtta ootamatu pöörde
Ühel päeval jõuab Uuskasutuskeskuse Tallinna lattu diivan. See tuuakse kaubikuga – enne tuleb see poistel kortermaja kõrgemalt korruselt alla tassida. Teekond lao poole võib nüüd alata.
Järgmisel hommikul saab tollane laojuhataja kõne logistikult.„Ega te ei ole leidnud ühtegi kassipoega?“ küsitakse.
Laojuhataja jääb hetkeks nõutuks. Ta ei ole parajasti laos ning palub spetsialistidel diivan üle vaadata.
Mõne aja pärast heliseb telefon uuesti. Teisel pool on hämmeldunud töötajad – diivani kastist on leitud reibas, kuid ehmunud kass.
Laojuhataja annab kohe logistikule teada: kass on leitud!
Varsti jõuab omanik talle järele ning väike reisija saab turvaliselt koju tagasi.
Sel hetkel on kõigil asjaosalistel silmad pisarais – kergendusest ja rõõmust, et kass oma tee koju leidis.
Ühtne sorteerimissüsteem poodides ja ladudes
Uuskasutuskeskuses jaguneb kaup kategooriateks, mis liiguvad kauplustesse lähtuvalt hooajast ja otstarbest.
Kaupa sorteeritakse nii poodides kui ladudes ühtsete kriteeriumite alusel. „Põhikategooriad on meil hooajad – talv ja suvi. Nende vahele mahub veel lisaks kategooria basic ehk igapäevariided, mida saab kanda aastaringselt,“ tutvustab Suup. Jalanõud ja üleriided liiguvad eraldi kategooriatena. Lisaks sorteeritakse tooted kodutekstiilideks, mängudeks, kodutarveteks, raamatuteks ja aksessuaarideks. Laos koostatakse nende kategooriate põhjal valmiskotid, mida poed saavad vajadusel tellida.
Ladude roll on siin oluline. „Lao pluss on see, et saame hoiustada hooajaväliseid esemeid ja väldime olukorda, kus peame kergekäeliselt ruumipuuduse tõttu esemetest loobume,“ selgitab Suup. Nii ei kao näiteks talvised esemed – kelgud, suusad või soojad riided – süsteemist välja, vaid jõuavad õigel ajal taas müügile.
UKi Tallinna laos ootavad üksikud jalanõud omale paarilist / erakogu
“Osad poed optimeerivad oma kauba iseseisvalt ja saavad hakkama,” lisab Tallinna laojuhataja Lii Pihlak. Laos üksikeseme tasandil eraldi ei jälgita, millisesse poodi konkreetne toode jõuab – näiteks ei sorteerita eraldi, kas mõni pluus läheb justnimelt Tatari või Liivalaia poodi.
Küll aga sorteeritakse ladudes eraldi kaubad, mis jõuavad UK Ringlusbutiikidesse. „Seal teeme teadlikumaid valikuid – et oleks bränditoode, natuke ägedam, erilisem ja silmapaistvam kaup,“ selgitab Suup. Otsitakse kvaliteeti, head materjali – ladudes töötavad spetsialistid on kõik saanud ka sellealase koolituse.
Rohkem võimalusi, suurem ringluskiirus
„Praeguseks oleme jõudnud sinnani, kus mõtleme kõik protsessid läbi, et kaupa võimalikult hästi hoida, väärtustada ja ringlusesse suunata,“ ütleb Suup. See tähendab nii erinevate müügikanalite – tavapoed, butiigid, laomüügid – arendamist kui ka koostööd partneritega.
Uuskasutuskeskuse töös on oluline, kui kiiresti esemed leiavad uue kasutuse. Iga uus väljund aitab kiirendada esemete liikumist ja hoida tempot.
Osa kaubast liigub edasi partneritele, kuid märkimisväärne hulk jääb ka UKi enda võrgustikku, jõudes erinevate kogukondadeni. „Näiteks Kaitsevägi, lasterikkad pered, koolid. Või loomade varjupaigad – neile lähevad näiteks tekid, froteerätikud, fliisid ja muud vajalikud tarbed,“ kirjeldab Suup. Sageli jõuavad nende esemeteni ka õpilased ja loomevaldkonna inimesed. „Käib hästi palju õpilasi, ka teatreid, kes vajavad lihtsalt mingit asja, millega mõtet lendu lasta.“
