Kirjutaja Getter: miks mulle kirbukad nii väga meeldivad?
16. märts 2017
Tarbimisühiskond muutub üha teadlikumaks ning inimesed pooldavad keskkonnasäästlikku taas- ja uuskasutust. See on üks põhjustest, miks kirbukad aina populaarsemaks muutuvad, kuid minule meeldivad need ka paljudel muudel põhjustel. Millistel nimelt?
Tavaliselt võtan ma ette kirbukate-tuuri mõnel vabal päeval kas üksi ja kõrvklappidest tuleva hea-tuju-muusika saatel või haaran käevangu mõne armsa sõbranna, kellega koos šopata. Teeme nalja, pakume kentsakaid riideid teineteisele proovimiseks ning rõõmustame üheskoos imeliste uute ja soodsate leidude üle. Jagatud rõõm on topeltrõõm või kui kondan üksi, siis on see kvaliteetaeg minu endaga.
Kui ma nüüd täiesti aus olen, siis tähistab sõna “kirbukad” minu jaoks kõiki second-hand kauplusi, olgu nendeks klassikalised “kaltsukad”, kus riideid tuuakse (peamiselt) Inglismaalt, Uuskasutuskeskus, mis töötab minu jaoks väärtuslikul missioonitundel, või siis boksi-süsteemiga nn klassikalised kirbukad, kuhu iga inimene saab oma riided renditud pinnale müüki viia.
Igal erineval “liigil” on omad plussid ja miinused. Need klassikalised “kaltsukad” sisaldavad endas palju “prahti”, aga ka võimalikke põnevaid leide. Uuskasutuskeskustest võib lisaks riietele saada väga ägedaid nõusid, mänguasju ja muud põnevat kraami. Boksi-süsteemiga kirbukatel ei pruugi hinnad enam nii soodsad olla, aga asjad võivad seal olla korralikumad, värskemad ja uuemad.
Kirbukad on justkui kullaaugud
Põhjused, miks mulle kirbukad meeldivad, on erinevad. Esiteks on need minu jaoks justkui kullaaugud – kunagi ei tea, mida saad. Tavatsen ikka selgitada, et kui minna näiteks kaubanduskeskuses mõnda poodi, siis on seal suur enamus riideid ilusad ja ostmiskõlbulikud.
Kui aga minna mõnda “teise ringi” poodi, siis on lugu vastupidine – palju, kui mitte suur enamus, on sellised rõivad, mis ei sobi kas värvi, tegumoe, suuruse või mõne muu omaduse poolest. Aga tavaliselt on nende keskel mõned esemed, mis istuvad kui valatult. Ja just see tekitabki põnevust, hasarti ja mängulisust. Küsimus, kas ma leian selle “ideaalse” asja üles, on kogu aeg õhus. Lahe!
Ja kui siis leida mõne tuntud brändi siidisall, käekott, püksi- või särgipaar, on võidurõõm sedavõrd suurem. Vaatan alati pooleldi kadedalt neid moeblogijaid, kes erinevate linnade uuskasutusturgudelt magusate leidudega naasevad.
Hea nii keskkonnale kui rahakotile
Kirbukates kolamine ja riidehunnikutes sobramine on ju ka eetiline tegevus, sest pidevalt uute asjade ostmine ei toeta rahakotti, loodust, keskkonda ega (sageli) ebaeetilist rõivatööstust. Vahel, kui tekib suur soov endale midagi uut osta, kuigi reaalselt midagi ju vaja pole (oh, meid naisi!), siis on kirbukatel rahakoti paotamine ja enda hellitamine palju väiksema kuluga tegevus. Saad lahedaid uusi asju ning kui neist peagi tüdined, võid need vabalt kas sõbrannadele edasi jagada või Uuskasutuskeskusesse teisele ringile viia.
Lisaks meeldib mulle kirbukate puhul tõsiasi, et tõenäosus kedagi sama hilbuga kohata on suhteliselt väike. Kaubanduskeskustes šopates juhtub seda aga alatasa – mõtled, et leiad midagi lahedat ja sulle ainuomast, kuid peagi näed sama eset kandmas ka teistel. Teise ringi kaupadega seda naljalt ei juhtu, sest ainueksemplarid lubavad selle leidjal särada üksi. Ka komplimendid, mida saan Uuskasutuskeskusest või mõnest teisest kirbukast leitud asja eest, on minu hinnangul oluliselt suurema kaaluga.
Niisiis on kirbukad põhjusega minu suured lemmikud. Need tekitavad elevust, põnevust, suuremat leidmisrõõmu, hoiavad kokku kulutusi ja säästavad keskkonda, lubavad särada ainulaadse esemega ning kingivad mõnusat ajaveetmise viisi.
Vaata Uuskasutuskeskuse asukohti ning naudi šoppamist!
Loe samal teemal ka: 5 nippi edukaks second-hand poetuuriks ja Kaltsukad ja uuskasutus – 5 nõuannet kasutatud riiete soetamiseks
