Tekstiil ringlusse!
13. august 2020
Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Keskkonnaministeerium ühendasid jõud, et edendada tekstiilimaterjalide ringlussevõttu ning julgustada inimesi tekstiile taaskasutama.
Väärtustavat taaskasutust ja ringdisaini ideed viljeleva moedisainer Reet Aus mõtles välja kuus erinevat toodet, mille valmistamiseks kasutatakse Uuskasutuskeskusesse annetatud vanu teksapükse ja kodutekstiile.
Vanadest uusi tooteid õmmeldakse selle projekti raames üle Eesti: Eesti vanglateenistus toodab lapitekke, Sihtasutus Hea Hoog toodab põllesid, pajakindaid, tekstiilist kotte, dekoratiivpatju ning väikeseid vaipu töökeskustes Tallinnas, Rakveres, Raplas, Uuemõisas ja Võisikul. Uued valmistooted antakse 2020. aastal avatud uute AS Hoolekandeteenuste Kodude sisustamiseks.
Projekt on üks osa Euroopa rohelise kokkuleppe raames Euroopa Komisjoni Eesti esinduse läbiviidavatest tegevustest 2020. aastal. Projekti koostööpartnerid on Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Keskkonnaministeerium, disainer Reet Aus (Aus Design OÜ), Uuskasutuskeskus, Hoolekandeteenused AS (sh Sihtasutus Hea Hoog) ja Eesti Vanglateenistus.
Hetkeseis ja tulevik
Tekstiilijäätmete ümbertöötlemise üheks kitsaskohaks on materjalide mitmekesisus ühes tootes. Selleks võivad olla nööbid, lukud või needid, kuid samuti on tooteid, mis koosnevad eri tekstiilidest. Samuti on problemaatilised sünteetilised ja muud tehismaterjalid, ennekõike viimastes leiduvate mikroplastide tõttu.
Korduskasutus on Eestis tõusutrendil, kasutatud rõivaste ja tekstiilide kogumispunkte ja konteinereid on aastatega juurde tulnud ning samuti on suuremad korduskasutusorganisatsioonid avanud ühe rohkem kauplusi, mis aitab kaasa jätkusuutliku rõivatarbimise propageerimisele. Kasutatud rõivaste ja tekstiilide valdkonna suurim väljakutse on kiirmoe pidev kasv ja sellest tulenev rõivaste madal kvaliteet ning puudulikud ringlussevõtu võimalused Eestis ja naaberriikides. Kokku kogutavate rõivaste madalat kvaliteeti võib tingida ka rõivaste kauem kasutamine ja uued ärimudelid, mis aitavad inimestel kõrgema kvaliteediga rõivaid ja tekstiile ise maha müüa ja tulu teenida.
Kuigi Eestis tuleb tekstiil juba praegu teistest jäätmetest nende tekkekohal eraldi koguda, puudub täna üleriigiline lahendus tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks. Ringmajanduslikku lähenemist ja kasutatud rõivaste ringlussevõttu toetab ka Euroopa Liidu nõue koguda alates 2025. aastast tekstiilijäätmed muudest jäätmetest eraldi.
Tänavu juuli lõpus avas Keskkonnaministeerium Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kohalikele omavalitsustele suunatud toetusmeetme jäätmete liigiti kogumise edendamiseks, mis puudutab ka tekstiilijäätmete kogumist. Toetusmeetme kohta saab lugeda SIIT.
Lähiaastatel plaanib riik suunata veelgi rohkem vahendeid jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks, sh tekstiilijäätmete ümbertöötluse lahenduste arendamiseks Eestis.
2021. aastal avaldatakse üle-Euroopaline tekstiilistrateegia, et suurendada tekstiili ringlussevõtmist. Strateegia koostamisel tuleb arvestada tekstiili väärtusahela kõikide etappidega, alates toormest kuni jäätmekäitluseni, soodustada innovaatilisi lahendusi. Algatustesse teeb oma seisukohad ka Eesti, et vältida Eesti muutumist kasutatud tekstiili sihtkohaks.
Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring valmib 2021. aasta kevadel. Üheks kuuest fookusvaldkonnaks on tekstiilitööstus, kus muuhulgas analüüsitakse tekstiilijäätmete käitlemise parendamist.
