Uuskasutuskeskuse uuring: “Saan sama raha eest endale lubada rohkem ja paremat kvaliteeti.”
31. jaanuar 2023
Viisime aasta lõpus läbi küsitluse, et uuskasutajate kohta rohkem teada saada. Küsimustikule sai vastata netis ning see hõlmas küsimusi nii tarbimisharjumuste kui ka annetamise kohta. Kokku vastas küsimustikule 248 inimest, neist valdav osa (94,8%) naisterahvad. Jagame tulemusi ka teiega.
Keskmine uuskasutaja – 30ndates naisterahvas
Ankeedile vastanute järgi on enamik uuskasutajaid naised, kuid näeme järjest kasvavat ka meeste huvi teise ringi asjade vastu. Mehed leiavad meilt kvaliteetseid ja praktilisi rõivaid ja jalanõusid, aga ka põnevaid hobitarbeid, muusikat-raamatuid. Arvestatav osakaal mehi käib uudistamas ka Uuskasutuskeskuse e-poodi.
41,1% vastanutest olid 30ndates aastates, veerand 40ndates ning ülejäänud aastakümned jagunevad juba ühtlasemalt. Kõige vähem vastuseid saime koolinoortelt, kuid nendegi osakaal on poes silma järgi kasvamas. Noored ostlevad teadlikult ja nutikalt, et ühelt poolt hoida keskkonda ning teisalt hakkama saada piiratud eelarvega, kuid järele andmata asjade kvaliteedis – see on just teisel ringil võimalik!
Agaramad uuskasutajad külastavad Uuskasutuskeskust iga nädal
Ligi pooled (46,4%) vastanutest külastavad Uuskasutuskeskust paar korda kuus, ligi veerand (24,6%) aga praktiliselt iga nädal või tihemini. Mõned kliendid teevad kõigile linna Uuskasutuskeskuse kauplustele tiiru peale.
Enamasti tullakse Uuskasutuskeskusse ostlema, niisama uudistama või mingit kindlat asja otsima, kuid kasutatakse ka annetamise võimalust.
Ligi viiendik (17,7%) vastanutest märkis, et viimati külastasid Uuskasutuskeskust kuulõpu sooduspäevade ajal. See näitab, et jätkuvalt on oluline võimalus soetada teise ringi asju võimalikult soodsalt.
“Juhtusin sooduspäevade ajal ja sain hea hinnaga raamatu ja pluusi.”
“Ka viimasel sooduspäeval oli kaup hea ning väga mõistliku hinnaga (mänguasjad).”
Saan sama raha eest rohkem
Uuskasutuskeskuse eeliseks tavakaupluste ees peetakse põnevaid ja isikupäraseid leide (83,1%), keskkonna säästmist (72,6%) ja tasukohasust, et sama raha eest saab endale lubada rohkem asju (61,3%) ja paremat kvaliteeti (50,8%). Otseloomulikult toodi välja ka mugavust, et meil saab nii ostelda kui ka asju samasse kohta ära tuua (61,7%).
Teadlikkus teisele ringile jõudnud asjade väärtusest on aina kasvamas. Vastajad tõid välja, et võrreldes tavapoega on võimalik sama raha eest endale rohkem asju lubada, lisaks saab sama raha eest paremat kvaliteeti, olgu siis tegemist naturaalsete materjalidega (puuvill, vill, kašmiir, meriino jne) või siis tuntud brändidega.
“Asjad on nii-öelda sissekantud. Et kui peale kandmist on asi korralik, siis on ta ka minu käes edasi korralik. See on nagu kvaliteedikontroll.”
Kodu kraamitakse järjest tihemini
Pooled vastanutest (50,8%) annetavad asju mõned korrad aastas, ligi viiendik (18,1%) umbes kord kuus. See tähendab, et kodu ei kraamita mitte üksnes kord aastas, vaid korrastamine võetakse ette märksa tihemini. Oleme Uuskasutuskeskuses täheldanud, et pühadeaeg on järjest populaarsem kraamimise aeg. Kodu korrastatakse mitte üksnes aastaaegade ja ilmaolude vahetudes, vaid ka jõuludel, vana-aasta õhtul ja uue aasta alguses kui ka isegi jaaninädalal.
Kõige enam annetatakse riideid (75,8%), teisena jalatseid (37,1%), järgnevad mänguasjad (23,8%) ja aksessuaarid (23%). Need numbrid lähevad üsna kenasti kokku ka sellega, mida igapäevaselt näeme. Riideid antakse ära väga erinevatel põhjustel. Asjad jäävad seisma, sest nende suurus või stiil enam ei sobi kandjale. Mõnevõrra aitaksid olukorda parandada ka paremini läbi mõeldud tarbimisotsused. Iga ostu puhul tuleks läbi mõelda, kas mul on päriselt seda asja vaja, mitu korda ma seda kannaksin, kas see sobitub mu teiste rõivaste ja aksessuaaridega.
Korralik asi võiks saada uue võimaluse
Asju tuuakse uuele ringile Uuskasutuskeskusse heal meelel sel põhjusel, et ei soovita korralikke asju ära visata (68,1%) ja kõik asjad saab mugavalt ühte kohta tuua (63,7%). Mugavaks peetakse ka seda, et suuremale hulgale asjadele ja mööblile saab kaubiku järele tellida. Samuti läheb meie annetajatele korda, et kogume asju Eesti inimestelt, suuname need uuele ringile ning et teeme ka head. Uuskasutuskeskus ei osta asju sisse, vaid annab uuele ringile need asjad, mis on olnud kasutuses siinsamas Eestis. Nii aitame vähendada prügi teket ning mõjutame väikeste sammude kaupa ka uute asjade tootmise mahtu, säästes maailma nappe ressursse.
16,9% vastanutest ei ole kordagi asju Uuskasutuskeskusele annetanud, põhjuseks näiteks sõpradele-tuttavatele andmine (42,4%) või ise müümine (24,2%). Ligi viiendiku jaoks (19,7%) jääb Uuskasutuskeskus kodule kaugeks. Kümmekond inimest tõdesid, et neil polegi midagi ära anda.
Kõige toredam viis anda asjadele uus võimalus ongi neid pakkuda sõpradele ja tuttavatele või leida ise üles abivajajad. Paraku ei ole alati aega sellega tegeleda või siis on kõik suguvõsa lapsed suureks kasvanud ning pole kellelegi väärt kraami pakkuda. Sellistel puhkudel on mugav asjad kas ära anda või siis võtta ise ette müümise teekond. Ka erinevad müügikeskkonnad toetavad kasutuses olnud asjade uuele ringile andmist.
1% vastajatest märkis, et viib oma korralikud liigseks muutunud asjad prügikasti kõrvale usus, et need leiavad seal endale uued omanikud. See võib nii juhtuda, kuid juhime tähelepanu, et ilma- ja ka muud olud võivad prügi kõrvale jäetud kahjustada ning lõpuks saab selline asi ikkagi suure tõenäosusega kahjustatud ega jõua võimalikku järgmist kasutajat edasi teenima.
“Usaldan, et heas korras asjad leiavad uue omaniku Uuskasutuskeskuse kaudu.”
“Hea, et asjad sorteeritakse Eestis ja lähevad ka siinsamas müüki.”
Mida meile soovitatakse?
Saime vastajatelt ka mitmesuguseid soovitusi. Konkreetsemad neist oleme juba edastanud vastavatesse poodidesse. Mõnesid jagame aga ka teiega.
“Rohkem kampaaniaid.”
“Võiks rohkem propageerida ka üleüldist vähem tarbimist, kvaliteetsete asjade ostmist. Sest lõpuks koguneb neid kasutatud riideid ka nii palju, et see ei ole mõistlik.”
“Inimesi rohkem informeerida annetuste suhtes ja kuidas see meie kogukonda arendab, aitab ja muudab.”
“Tehke oma tegemisi sama entusiasmiga edasi.”
