Rõivaostud tuleb paremini läbi mõelda

Rõivaostud tuleb paremini läbi mõelda

20. juuli 2020

Margit Rüütelmann, Eesti Ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht; Diana Paakspuu, Uuskasutuskeskuse tegevjuht

Kas oled suurpuhastuse käigus avastanud, kui palju on kappidesse kogunenud riideid, mida sa tegelikult ei kanna?

Arvatavasti tundsid paljud ennast ära. Tekstiilitööstus on üks saastavamaid tööstussektoreid maailmas, tekitades ligi 100 miljonit tonni tekstiiliprügi aastas. Lisaks: see kogus kasvab jõudsalt, sest mida rohkem tarbitakse, seda rohkem ka toodetakse ja uuringud näitavad, et rõivaid tarbitakse üha rohkem. Pahatihti mõtleme eneseõigustuseks, et see asi on ju juba toodetud, mistõttu soetame selle toote kergema südamega. Selline mõtteviis samas kasvatab samuti nõudlust. On enam kui kindel, et kui kiirmoepoodides ei vahelduks hooajad, uued tooted iga mõne nädala tagant, ostetaks ka vähem emotsiooni- ja kiirelt väärtust kaotavaid n-ö viimase moe tooteid.

Selline kiire hooaegade ja moevoolude vaheldumine toobki meile uue ja kasvava probleemi: suured kogused madalama kvaliteediga rõivaid, mida ei ole tihti võimalik ei korduskasutada (anda uuele omanikule) ega materjalina ringlusesse võtta (teha midagi uut).

Nii Eestis kui ka mujal maailmas visatakse peamine osa tekstiilijäätmetest olmeprügisse, ehkki hinnanguliselt kuni 95% sellest oleks (teoreetiliselt) võimalik taaskasutada.

Kahjuks ei ole tänaseks olemas häid lahendusi tekstiilijäätmete materjalina ringlussevõtuks ning ka tekstiilijäätmete eraldi kogumine ei ole kõikjal, sh Eestis, ülearu hästi korraldatud.

Mida tekstiiliprügiga peale hakata?

Tekstiiliprügi on võimalik ümber töödelda tekstiilkiuks, mida saab kasutada näiteks täidismaterjalina tekkides, teha vilti või külmakatteid aianduses kasutamiseks, samuti on uuritud võimalust teha tekstiilijäätmetest isolatsioonimaterjale. Kuid sellel alal tegutsejaid napib ja seetõttu ei ole mahud piisavalt suured. Parim lahendus vanade riiete taaskasutamiseks oleks neist uusi riideid teha: upcycling ehk väärtustav taaskasutus paneb eestlased mõtlema Reet Ausi peale, kes on üks vähestest selle ala edendajatest Eestis. Väärtustava taaskasutuse murekohaks on kõrge tootmishind, mis omakorda teeb antud toote klientidele vähem atraktiivseks.

Kolmas võimalus on põletamine elektri ja soojuse tootmise eesmärgil. Aga ka sellel meetodil on omad head ja vead: sünteetiliste kiudude kütteväärtus on küllaltki kõrge, kuid põletada saab vaid eelnevalt tükeldatud või purustatud tekstiili, mis on omakorda segatud teiste jäätmetega. Samas, kui püüda põletada ainult sünteetilist kiudu, siis see sulab lihtsalt känkraks: ei hakka üldse põlema või ei põle lõpuni ära.

Tekstiiliprügist rääkimine ja probleemi teadvustamine on vajalik jätkusuutlike lahenduste leidmiseks ning 2025. aastaks valmistumiseks. Nimelt näeb Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava ette, et 2025. aastaks on kõik liikmesriigid loonud oma elanikele võimalused tekstiilijäätmeid liigiti ära anda. Ka Eesti peab teema peale mõtlema ja töötama välja just Eesti elanikele sobilikud kogumislahendused. Ja kuigi viis aastat võib tunduda pikk aeg, tuleb detailidele ja korralduslikule poolele mõtlema hakata juba täna.

Veel enne, aga kui jõuame taaskasutuseni, on mõistlik kõigil korra hinnata oma tarbijakäitumist, et sajast miljonist tonnist tekstiilijäätmetest ei saaks kakssada või kuussada miljonit tonni. Teisisõnu: mida teha selleks, et enne, kui meil on olemas head lahendused tekstiilijäätmete ringlusse suunamiseks, ei upuks me kaltsu- ja kingahunnikutesse?

Kuidas tarbida vastutustundlikumalt?

1. Osta kõrgema kvaliteediga tooteid. Kõrgema kvaliteediga ja naturaalsetest materjalidest riided võivad olla küll kordades kallimad kui kiirmoe tooted, aga need ka kestavad kordades rohkem ja kahjustavad vähem keskkonda. Kvaliteetsed rõivad hoiavad oma kuju kauem, sest kangad, lõimed ja õmblused on palju korralikumad ning hea materjal ei lähe kiiresti topiliseks ega veni välja. Seega kui osta paar kallimat, kuid ajatut ja hästi istuvat riideeset, mida saab kanda aastaid, tuleb kasutuskorra hind palju madalam kui nendel esemetel, mis mõne korraga juba tekstiilijäätmeks muutuvad.

2. Tarbi teadlikumalt. Tarbi vähem – palju räägitud, vähe mõistetud. Balti riikidest tarbitakse tekstiilitooteid kõige rohkem Eestis ehk 12 kg inimese kohta aastas. See number on alates 1990. aastatest suurenenud 4–5 korda. Kui suurem osa inimesi ostaks teadlikumalt ja ainult vajalikke asju, siis langeks koos nõudlusega ka tootmine ning pikas plaanis suureneks kokkuhoid riiete ostmiselt.

3. Käi uuskasutuskeskustes. NäiteksMTÜ Uuskasutuskeskuse kauplustesse jõuab iga kuu ligikaudu 60–70 tonni erinevaid tekstiile. Lisaks kasutatud esemetele on viimastel aastatel tõusnud täiesti uute toodete hulk ehk tuuakse riideid, millel on hinnasildid küljes. Seega saab uuskasutuskeskustest väga korralikke rahakotisõbralikke tooteid. Sealt riideid ostes saab anda oma osa liigse tarbimise ja tekstiiliprügi vähendamiseks.

4. Taaskasuta, paranda, paku sõpradele. Juba praegu on üle Eesti kogumispunkte, kuhu saab ära viia riideid ja jalanõusid, mida keegi teine veel hea meelega kannab. Muidugi ei ole kogumispunktid mõeldud prügi jaoks – see takistab ringlust ja tekitab keskustele lisatööd. Kui aga teekond kogumispunkti või uuskasutuskeskusesse tundub liiga aeganõudev, võiks prügikasti asemel mõelda parandamise või rätsepa peale. Rätsepateenus võib osutuda ootamatult soodsaks ja tõhusaks ning pikendada lemmikkleidi eluiga nii mõnegi aasta. Samuti saab alati pakkuda riideid pereliikmetele ja sõpradele.

Inimkonna jäätmeteke suureneb pidevalt ning raske on mööda vaadata nii plastiprobleemist kui ka tekstiilijäätmete üha suurenevast probleemist.

Tekstiilijäätmete ja üldse jäätmete põletamine on küll võimalus kaotada maapealt asju, mida me oleme tarbinud ja enam ei vaja, kuid põletamine ei tohi olla mugavuslahendus või lahendus ringlusse võtuks sobilikest materjalidest vabanemiseks.

Maailma ja Euroopa Liidu jäätmepoliitika liigub jäätmetekke vähendamise suunas ning ka Eestis peaksime mõtlema esmalt, kuidas vähendada tekstiilijäätmeid ning teiseks, kuidas tekkivad jäätmed paremini ringlusse suunata.

 

 

Tagasi uudiste nimekirja

Liitu uudiskirjaga

Jäta oma andmed ning oled esimesena kursis Uuskasutuskeskuse uudiste ja kampaaniapakkumistega.